Energiatarbimine Eestis – intensiivne või efektiivne

WEC Estonia vaatles taaskord energiatarbimise muutusi nii globaalses kui ka riikide põhises vaates (vt fail on allalaetav teksti lõpus). Energiatarbimise kasv on viimased 150 aastat olnud ca 2,4% aastas ning see on positiivselt seotud majanduskasvuga. Kuigi energia tarbimine globaalselt kasvab, siis muutub energia kasutamine efektiivsemaks. Üldine reegel on, et rikkad riigid tarbivad rohkem energiat, kui vaesed riigid, kuid see sõltub ka mitmetest asjaoludest.

Võrreldes EL-27 riike, siis aastal 1990 oli ühe elaniku kohta energiatarbimine Eestist suurem üksnes Luksemburgis. 2019 aasta seisuga oli energia tarbimine elaniku kohta Eestist suurem kolmandikus EL-27 riikidest. Vaadeldes Eestit näeme, et SKP kasvades pole sarnasel moel kasvanud CO2 heitmete kogus ega energiatarbimine. Aastal 1995 tekkis miljoni euro SKP jaoks 6,31 tuhat tonni CO2, siis aastal 2019 oli vastav number üksnes 0,49 tuhat tonni CO2, see on 12,8 korda vähem, kui 1995 aastal. Sarnaselt, aastal 1995 tarbis üks elanik ühe euro väärtuses SKP jaoks 20,6 kWh energiat samas kui aastal 2019 oli vastav näitaja 2,4 kWh, mis on 8,6 korda vähem, kui aastal 1995.

Võrreldes Eesti tarbimist ja majandusnäitajaid lähiriikidega selgub, et näiteks Soomes oli energia lõpptarbimine ühe elaniku kohta aasta 2019 ca 2 korda suurem kui Eestis. Samal ajal on aga SKP ühe elaniku kohta Eestis ca 2,1 korda madalam. Seega Eesti probleem pole mitte kõrge energiatarbimine vaid madal SKP. Eesti majanduse üldine struktuur on väga sarnane Soomele, kuid energiaintensiivse tööstuse osakaal oluliselt väiksem kui Soomes või ka Rootsis. Rikkad riigid kasutavad üldreeglina rohkem energiat, kuid toodavad ühe ühiku kasutatud energia kohta rohkem lisandväärtust.

Vaata rohkem siit