Eesti pikaajaline kliimapoliitika suurendab siinset energiajulgeolekut

Eesti pikaajaline kliimapoliitika suurendab siinset energiajulgeolekut

Edukas energiapoliitika sünnib kliima-, majandus- ja julgeolekupoliitika harmoonias. Maailma Energeetikanõukogu on nende kolme telje koosmõju kirjeldamiseks võtnud kasutusele mõiste energeetika trilemma. Ideaalis peaks energiapoliitikast rääkides käsitlema trilemma kõiki aspekte, kuid kahjuks piirdutakse energiapoliitika debattidest üldjuhul ainult erinevate poliitikate hinnasildist rääkimisele. Teisisõnu keskendutakse üksnes kliimapoliitika või energiajulgeoleku maksumusele ja erinevate poliitikate koosmõjust ei räägita. Aga kliima- ja julgeolekupoliitika kokku sobivus on väga oluline, nende poliitikate kooskõla puudumine suurendab oluliselt kulusid ühiskonnale. Seda kas ja kuidas Eesti pikaajaline kliimapoliitika siinset energiajulgeolekut mõjutab analüüsisid Tallinna Tehnikaülikooli ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadlased. 

Teadlaste töö tulemusel valmis kaks erinevat raportit, mille järeldused on küllalt sarnased. Esimene järeldus, mis leiab ühtviisi tähelepanu mõlemast töös, on kliimapoliitika positiivne mõju Eesti energiajulgeolekule. Positiivne mõju ilmneb aga ainult kliimapoliitika mõistlikul rakendamisel. Teisisõnu, et mitte veduri alla jääda, pole mõtet vedurist ette joosta. Kliimapoliitika tuleb ellu viia läbimõeldult ja optimaalse tempoga. Olemasolevaid tootmisvarasid tuleb kasutada nende kasuliku eluea lõpuni ning ei ole mõtet kehtestada Eestis paiknevatele ettevõtetele meie naaberriikidega võrreldes rangemaid norme ega kõrgemaid keskkonnamakse. 

Kliimapoliitika elluviimine toob paratamatult kaasa täiendavaid kulusid, mõistlik on hoida need nii madalal kui võimalik. Just selline oli mõlema teadlaste rühma teine järeldus. Võetud eesmärkide saavutamine nõuab täiendavaid investeeringuid infrastruktuuri. Riigi eesmärk on tagada, et regulatsioonid soosiksid turumehhanismide toimimist, ainult turupõhiselt saavutatakse seatud eesmärgid vähimate kuludega. On aga ka meetmeid, mille rakendamine on ühiskonnale positiivse majandusmõjuga, näiteks hoonete soojustamine ja paljud teised energiaefektiivsuse projektid. Energiasääst eeldab aga suuri investeeringuid, milleks tarbijad ei pruugi olla valmis, sest kardetakse, et investeering ei tasu ära. Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadlased väidavad, et parim viis sellest turutõrkest üle saada on kehtestada rangemad efektiivsusnõuded uutele hoonetele ja seadmetele ning töötada välja finantseerimismeetmed vanade hoonete renoveerimiseks.   

Analüüside kokkuvõttest selgub, et Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud kliimapoliitika põhialuste meetmed mõjustavad Eesti energiajulgeolekut positiivselt. Sellisele kokkuvõttele jõutakse, sest välja töötatud meetmed soosivad turupõhist lähenemist, energia tootmise ja tarbimise efektiivsuse kasvu ja kohalike kütuste suuremat kasutamist ning üheski meetmes ei ole seatud piiranguid energiatootmise tehnoloogiate kasutamisele. Ebaefektiivsete ja CO2-intensiivsete tehnoloogiate kasutamist piirab CO2 emissioonide turupõhine hind ning säästlikumate tehnoloogiate parem konkurentsivõime.
Mõistlik kliimapoliitika lähtub eesti vanarahva tarkusest “tasa ja targu”. Jah, kasvuhoonegaaside emissioone peab vähendama, aga seda tuleb teha läbimõeldud plaani järgi. Mõistlik plaan näeb ette, et olemasolevaid tootmisvarasid kasutatakse nende eluea lõpuni. Mõislik plaan on ka evolutsiooniline, mitte aga revolutsiooniline. See tähendab, et riigi pikaajaline energiapoliitika sisaldab plaani, kuidas samm-sammult vähendada energiaportfelli CO2-sisaldust ja tagades riigi energiajulgeolek ning majanduse konkurentsivõime. On hea meel tõdeda, et Keskkonnaministeerium on sellise plaani kokku pannud.