Eesti energiapoliitiskmes on energia hind, julgeolek ja kliimaeesmärgid

Maailma Energeetikanõukogu (WEC) ja Riigikogu majanduskomisjoni konverentsil “Uus Eesti energiapoliitika” arutleti Eesti järgmise 15 aasta energiapoliitika fookuste ja väljakutsete üle. Konverentsile kogunenud energiamajanduse arengukava 2030+ koostajad, valdkonna eksperdid ja riigikoguliikmed tõdesid, et energiamajanduse arengukaval on oluline roll Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa sõnul iseloomustab Eesti energiasektorit kiire areng, seda nii viimast 5 aastat kui ka eesolevat 15 aastat silmas pidades. „Oleme elektrituru avanud konkurentsile, varustuskindlus on oluliselt paranenud tänu Estlink 2 merekaablile ja Kiisa avariielektrijaamale. Kiire areng taastuvenergiasektoris on kaasa toonud uusi koostootmisjaamu. Alustatud on ka gaasituru liberaliseerimisega ja paari aasta jooksul jõuavad hetkel veel regulatsioonide tasemel tehtud otsused ka gaasiturul reaalsuseni,“ kirjeldas Aas energeetikavaldkonna hetkeseisu.

Euroopa Liidust siinsesse energiapoliitikasse jõudvaid mõjusid tutvustades tõi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Thor-Sten Vertmann välja, et samal ajal kui Eesti, koos üksikute teiste riikidega, on liikunud energiasõltumatuse suunas, on Euroopa Liidu riikide energiasõltuvus importenergiast kasvanud. „Ilmselt saavad uue komisjoni energiaeesmärgid olema seotud just energiajulgeoleku, kodumaiste energiaallikate kasutuselevõtu ja mitmekesistamisega. Ühtlasi on kiimaaruteludele lisandunud selge majanduslik vaade – madala süsinikusisaldusega majandus on endiselt väga oluline eesmärk, kuid arvestada tuleb ka selle mõju Euroopa majandusele ja inimeste rahakotile.“

Arto Aas avaldas lootust, et Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ koostajad leiavad õige tasakaalupunkti energia hinna, julgeoleku eesmärkide ja kliimapoliitika vahel. Ta nimetas ka vaba konkurentsi tähtsust. „Kogemus on näidanud, et erinevad subsiidiumid ja riiklikud dotatsioonid pigem solgivad turgu ning lähevad ühiskonnale tervikuna kallimaks maksma kui vaba konkurents. Meil tuleb teha valikuid, mille taga on selge majanduslik loogika. Konkurents energiaturgudel on parim, ainsaks erandiks saab siin olla julgeolekuaspekt.“

Lisainformatsioon: 

Mihkel Härm 

WEC-Eesti rahvuskomitee peasekretär

mihkel.harm@wec-estonia.ee

525 0615