Charting the Upsurge in Hydropower Development 2015

Hüdroenergia on maailma kõige olulisem taastuvenergia liik, moodustades 76% globaalsest taastuvenergia toodangust. Sellele vaatamata on võimalik hüdroenergia kasutamist oluliselt suurendada, Maailma Energeetikanõukogu prognooside kohaselt koguni 2 korda. Maailma Energeetikanõukogu prognoosib, et aastaks 2050 võib maailmas olla kuni 2000 GW hüdroelektrijaamu. Seda eesmärki oleks võimalik ka varem täita, kuid see eeldaks valitsuste, pankade ning ettevõtete ühist pingutust, eriti arengumaades.

Hüdroenergia kasutamisel on palju positiivseid kõrvalmõjusid, näiteks veereservide juhtimine, kaitse üleujutuste ja põudade vastu ning erinevad turimisi ja vabaajaveetmise võimalused. Kliimamuutustega kohanemisel on hüdroenergial suur roll ning hüdroenergia olulisis suureneb veelgi.

Maailma Energeetikanõukogu peasekretär Christoph Frei sõnul on ülimalt oluline suurendada teadmiste ja tehnoloogiate vahetust ning koostööd arenenud ja arenevate riikide vahel. Maailma Energeetikanõukogu president Marie-José Nadeau kommenteeris teemat Maailma Hüdroenergia Kongressil (World Hydropower Congress) järgmiselt: “Hüdroenergia tootmine tarbib teiste energiatootmisviisidega võrreldes väga vähe vett. Maailm liigub järjest puhtamate energiaressursside kasutamise suunas ning vesi muutub paljudes regioonides üha väärtuslikumaks ressursiks, see mõjutab energiatootmise tehnoloogiate valikut. Valitsused peavad võtma juhtrolli lahendamaks vee ja energia vajaduse vahelise dilemma.”

Maailmas on hüdroenergia potentsiaali kasutamise esirinnas Hiina (41% kasutusel) ja India (21% kasutusel). Suurima potentsiaaliga riik on Venemaa (võimalik toodang 1,5 miljonit GWh aastas), kuid potentsiaalist on kasutusel kõigest 10%. Hüdroenergia potentsiaali kasutamine võib olla väga odav, aga ka väga kallis. Näiteks on toodetud elektri koguhind (Levelised Cost of Electricity – LCOE) olemasolevate jaamade võimsuse suurendamisel kõigest 1,2 USD/MWh, kuid uue 1 MW võimsusega jaama rajamisel koguni 19 USD/MWh. 80% juhtudest jääb hüdrojaamades toodetud elektri omahind vahemikku 1,8-8,5 USD/MWh. (vt täpsemalt raport lk 13-14).

Hüdroenergia on ideaalne partner teistele taastuvenergia ressurssidele, hüdroelektrijaamad annavad võimaluse energiat salvestada ning nende toodang on juhitav. Hüdroenergia kasutamine peab kasvama.

Download publication files
Charting the Upsurge in Hydropwer Development 2015 Hydropower Infographic

Missioon ja eesmärgid

Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee missiooniks on luua rahvusvahelisele koostööle tuginev teaduspõhine keskkond jätkusuutlikku energeetika kujundamiseks Eestis.

WEC ja Eesti ajalugu

Eesti võeti vastu WEC-i liikmeks 29. juunil 1937.aastal Pariisis. Eestit esindas Rahvuslik Jõukomitee eesotsas direktor J. Veeruse ja professor P. Kogermaniga.

Liikmed

Path 11090Path 11089keskkonnaministeeriumteaduste-akadeemiataltechtartu-ulikoolemulogo-etl.original2eesti-energiaGroup 8954Exponaut_main_white