Uued tuuled energeetikas

Uued tuuled energeetikas: kliimapoliitika pole globaalselt enam kõige kriitilisem küsimus, esikohale on tõusnud hinnastabiilsus ja jätkuv majanduse stagnatsioon.

• Maailma Energeetikanõukogu koostas ülevaate (World Energy Issues Monitor 2014) maailma, Euroopa ja Eesti energeetika võtmeküsimustest. Ülevaade tugineb rohkem kui 800 eksperdi arvamusele.
• Maailmas on kõige olulisemad teemad energiahindade volatiilsus ja jätkuv majanduse stagnatsioon.
• Eestis on võtmeküsimused subsiidiumid, taastuvenergeetika tulevik ning Euroopa kliimapoliitika.

Energiakandjate hindade volatiilsus on uuringute ajaloos esmakordselt kõige põletavam küsimus. See on ekspertide arvates olulisem teema kui näiteks globaalne kliimakokkulepe.

Globaalse kliimakokkuleppe puudumine on ka oluline teema, aga ekspertide hinnangul on teema tähtsus võrreldes eelmise aastaga oluliselt langenud. Kliimakokkuleppe puudumise olulisus on kukkunud viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Sarnane trend on nähtav ka CO2 püüdmise ja ladestamise tehnoloogiate (carbon capture, utilisation and storage – CCUS) osas, eksperdid hindasid CCUS mõju väikeseks ja teemat üldiselt vähe oluliseks.

Christoph Frei, WEC peasekretär:

„Kliimapoliitika ja CCUS olulisus langeb ekspertide silmis, see on halb uudis. Seda nii kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise kui ka uute infrastruktuuri investeeringute jaoks. Energiasüsteemid on läbimas suuri muutuseid, vajalike investeeringute tegemiseks tuleb tagada selge, stabiilne ja pikaajaline investeerimiskeskkond.“

Energiakandjate hindade volatiilsus on päevakorras nafta ja maagaasi regionaalsete hinnaerinevuste pärast, aga mitte ainult. Päevakajalised küsimused on ka USAs kivisöe asendamine maagaasiga ning sellest tulenev kivisöe kasutamise suurenemine Euroopas. Lisaks on viimastel aastatel toimunud kiire päikesepaneelide hinna langus ning Aasiast pärit energiatehnoloogiate tähtsuse tõus. Ebastabiilsed hinnad tähendavad, et jätkuvalt on õhus mure energeetikasektori finantseerimisraskuste pärast. Majanduse stagnatsioon muudab aga täiendava kapitali kaasamise väga keeruliseks.

Ka taastuvenergeetika ja energiaefektiivsus on olulised teemad, seda eelkõige Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas. Hüdroenergia aga on fookuses Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Venemaal ja Kanadas.

Eestis on võtmeküsimused taastuvenergia, subsiidiumid ja Euroopa kliimapoliitika. Tegemist kolme eraldi küsimusega, kuid Eesti kontekstis seob neid üks ühine joon: eksperdid on mures investeerimiskliima stabiilsuse pärast. Sama probleem on levinud Euroopas laiemalt.

Kohest sekkumist vajava probleemina tõid Eesti energeetikaeksperdid välja energiaefektiivsuse. Mihkel Härm, WEC Eesti peasekretär: „Madal energiaefektiivsus on Eestis võrreldes Euroopaga oluliselt suurem probleem. Ühest küljest on siinne kliima külmem kui Euroopas keskmiselt, teisalt on meie hoonefondi kvaliteet võrreldes Euroopaga kehvem. Seetõttu on ka küttekulud siin suuremad kui Lääne-Euroopas. Eriti arvestades meie madalamaid sissetulekuid.“

Eesti puhul on veel oluline märkida, et siinsed eksperdid nimetasid tuumaenergiat kriitiliseks ebamäärasuseks, samas elektritranspordi osas arvati, et tegemist on väheolulise teemaga. Ometigi puuduvad siin regioonis igasugused plaanid uute tuumajaamade rajamiseks ning hoopiski elektritranspordi arendamise osas on Eesti Euroopas esimeste seas.

2014. aasta World Energy Issues Monitori koostamine kestis ligi pool aastat ning selles osales rohkem kui 800 energeetikaeksperti 84 riigist. Raport analüüsib eraldi globaalset pilti, 6 maailmajagu ning lisaks on eraldi vaatluse all 24 riiki, nende seas ka Eestit.

Regionaalsed kriitilised edutegurid on:

• Aafrikas: kliimapoliitika, toorainete hinnad
• Aasias: taastuvenergeetika
• Euroopas: majanduslangus, kulud
• Ladina-Ameerika ja Kariibimere riikides: toorainete hinnad, kapitaliturud
• Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas: energiaefektiivsus, taastuvenergeetika
• Põhja-Ameerikas: tuumaenergia, kapitaliturud

2014 World Energy Issues Monitor