Mestrallet kongressil: Iga kildagaasi puuriv ettevõte loodab tegelikult leida naftat

Oct. 16, 2013

Maailma energeetikakongressi teisel päeval keskenduti energiaressursside kättesaadavusele ja hinnale, fookuses olid nafta ja maagaas.

Päeva avaettekande tegi Royal Dutch Shelli juht Peter Vosher. Oma ettekandes rääkis ta energiavajaduse ja energiakandjate hinna tulevikuprognoosidest, tuues välja, et maailma energiatarbimises ei ole langust ette näha. „Maailma energiatarbimine kasvab, järgmise 40 aasta jooksul tuleb rajada iga nädal üks uus 1,5 miljoni elanikuga linn,“ tõi Vosher näite.

Kuna nafta kätesaamine muutub üha keerukamaks, jätkab Vosheri hinnangul tulevikus tõusu ka nafta hind. Mis puudutab aga kildagaasi mõju maagaasi hinnale leiti kongressil üksmeelselt, et tänane kildagaasi hind ei ole jätkusuutlik ning ei ole põhjust eeldada, et Põhja-Ameerika gaasihind hakkaks oluliselt mõjutama gaasi hinda mujal maailmas.

Kildagaasi olemust iseloomustab väga hästi GDF Suez’i juhi Gerard Mestrallet’ öeldu: „Iga ettevõte, kes täna kildagaasi puurib, loodab tegelikkuses leida naftat. Kui õnnestub puurida kaev, kust saab naftat ja gaasi, on ka hästi. Aga kui satutakse puuraugu otsa, kust tuleb ainult gaasi, on ettevõtte seisukohast sisuliselt tegemist katastroofiga.“

Ameerikas on kildagaas nafta puurimise käigus tekkiv jääde. Tarbijate õnneks on Ameerikas ajalooliselt väljaehitatud ulatuslik maagaasivõrk, mistõttu on ettevõtetel võimalik gaas tarbijatele müüa. Võrreldav gaasivõrk on olemas ka Euroopas, aga siinne rahvastikutihedus on niivõrd suur, et samalaadne nafta ja kildagaasi puurimine ei ole hetkel avalikkusele vastuvõetav.

Maagaasi ja nafta hinna lahtisidumise osas leidis Shelli juht Vosher, et tegemist ei ole kindlasti kauaotsitud kuldvõtmega, mis kõik probleemid lahendab. Sama meelt oli ka KoreaGas’i juht Seok Jang. Korea ostab täna turult LNG gaasi, mis on ca 3 korda kallim kui maagaas Eestis, ometi ei arvanud Jang, et USA kildagaasi eksport suudaks oluliselt Korea olukorda parandada, sest transpordikulud on LNG puhul suhteliselt kõrged. „Ühegi tooraine puhul ei saa ka rääkida pikaajalisest hinnastabiilsusest: USA odav kildagaas võib otsa saada, nafta hind võib langeda. Kuna pole teada, mis juhtub, siis pakub naftahinnaga indekseerimine vähemalt teatavat selgust,“ rääkis Jang.


Möödunud nädalavahetusel algas XXII maailma energeetikakongress pealkirjaga „Securing Tomorrow’s Energy Today“ (homse energiavarustuse kindlustamine juba täna). Maailma energeetikakongress toimub iga kolme aasta järel ning on suurim omataoline kohtumine maailmas. Kongressile on kogunenud üle 6000 delegaadi kokku 113 riigist, nende seas ka Eesti delegatsioon. Energeetikakongress kestab käesoleva nädala neljapäevani. Eelmine maailma energeetikakongress toimus 2010. aastal Montrealis.