Teadlased: keskkonnatasud peavad põhinema reaalsetel kuludel

Viimastel kuudel on palju juttu olnud keskkonnatasudest. Ühe suurema keskkonnatasude maksja – põlevkivisektori välismõju ja selle rahalist ekvivalenti – väliskulu – soovib riik kasutada argumendina keskkonnamaksude määramisel põlevkivitööstusele. Väliskulude määramiseks on aga vajalik teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid reaalsetel kuludel ja keskkonnamõjudel.

Keskkonnatasude määramisel lähtutakse täna selgelt eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Maailma Energeetika Nõukogu ehk WEC Eesti esinduse tellimusel valmisid hiljuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastel kaks eksperthinnangut, kus analüüsiti, millised on olnud praegu põlevkivitööstuse, täna suurima keskkonnatasude maksja, väliskulude arvestamisel aluseks olnud materjalid. Vaatluse alla võeti väliskulude temaatika nii keskkonna ja inimese tervisega kui ka majandusega seoses.

Tartu Ülikooli teadlased Erik Puuraga eesotsas analüüsisid, kas on võimalik võtta Eestis üle mujal arendatud keskkonnamõjude ja inimese tervisega seotud väliskulude hindamise metoodikaid. Selgus, et üks-ühele ülevõtmine ei ole võimalik, seda tehes saaksime vägagi eksitavad tulemused. Puura sõnul on oluline arvestada iga metoodika puhul doosi ja mõju vahekorda, ainete erinevust, geograafilisi ja kliimatilisi erisusi jne. Ka vaadeldud metoodika, ExternE autorid on öelnud, et igas piirkonnas, mille mõju soovitakse ExternE alusel hinnata, peab olema kogu mudelis kasutatav andmete jada spetsiaalselt kalibreeritud. Ainult siis saab mudel anda väliskulu arvutamisel adekvaatse tulemuse. Puura sõnul ei maksa väliskulude arvutamisel lähtuda umbkaudsetest kalkulatsioonidest, vaid vaja on võtta kasutusele kohalikud, Eestis väljatöötatud mudelid. Samuti on väga oluline, et keskkonnaseisundi paranemisel viidaks mudeli algoritmidesse sisse uuenenud andmed.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Sirje Pädam ja Üllas Ehrlich koostasid ekspertanalüüsi kolmele tööle, mis on olnud aluseks Eestis väliskulude arvutamisel. Analüüs näitas, et neis töödes esines mitmeid vigu, mille tõttu ei ole nende alusel tehtavad arvutused adekvaatsed. Näiteks on tõlgendatud nn piirkulu hoopis keskmise kuluna, on arvestatud vaid üksikuid mõjureid, samas arvestamata on jäetud mitmed teised, samuti tulemuses olulist rolli mängivad mõjurid jne. Samuti pole selgeks tehtud, millist informatsiooni on optimaalse maksu leidmiseks üldse vaja ning sageli on töödes defineerimata ka, mida väliskulu all antud juhul mõistetakse jne. Kokkuvõttes jõudsid teadlased järeldusele, et tegelik väliskulu võib arvestatud summast olla isegi kuni poole võrra väiksem.

Seega on reaalsus, et täna puudub põlevkivitööstuse tegelike väliskulude osas selgus ning teadlaste ja ettevõtjate selge seisukoht on, et riik peab väliskulude hindamiseks sobiliku metoodika välja töötama.

Nii kaua kuni pole adekvaatset metoodikat tööstuse keskkonnamõjude hindamiseks, tuleb arvestada, et keskkonnatasud täidavad fiskaalset eesmärki ning juttu liigsuurtest väliskuludest ei saa tõsiselt võtta. Viimast kinnitas ka Sirje Pädam, kelle sõnul varasemates töödes esitatud numbrid ei kajasta põlevkivisektori tegelikke väliskulusid.

Lõpetuseks. On fakt, et põlevkivitööstus liigub Eestis suure murrangu poole, mis tähendab muu hulgas ka keskkonnasäästlikumat tootmist, mille tulemusel näiteks CO2 heitmed vähenevad pea poole võrra. Täna kasutatakse 20 miljonist tonnist aastasest kaevandamise mahust ca 15 miljonit tonni elektritootmiseks. Kümne aasta pärast kavatsevad Eesti erinevad põlevkivitööstused kasutada aga pea kogu aastase põlevkivivaru õlitootmiseks ning elektrit on plaanis toota hoopis põlevkiviõli kõrvalsaadusest – põlevkivigaasist ehk uttegaasist. Sel moel põlevkivist alguse saanud elekter on saadud keskkonnasäästlikul viisil, samast kivist võetakse rohkem energiat välja ning ka CO2 heitmed on väiksemad.

See aga on üks vägagi reaalne näitaja, mis tuleks professor Erik Puura soovitusele tuginedes kanda umbes 10 aasta pärast väliskulude arvutamise mudeli algoritmi kui põlevkivitööstuse keskkonnamõjusid vähendav asjaolu.

Mihkel Härm
Maailma Energeetika Nõukogu Eesti esinduse peasekretär