Põlevkivi – rahvuslik rikkus või õnnetus?

Eestis on viimastel aastatel põlevkivienergeetikasse investeeritud rohkem kui 1 miljard eurot, sektor annab Eesti SKP-st ca 4% (sama palju nagu põllumajandus, metsandus ja kalapüük kokku). Ometigi on ringluses müüt, justkui oleks põlevkivi kasutamise näol tegemist riigile ja rahvale kahjuliku tegevusega. Säärane komme esitada asju hullemana, kui faktid seda võimaldavad, on Eestis väga levinud. Põhjuseid võib otsida ajaloost, on ju paanika väga efektiivne mobiliseerija.

Tänasel päeval peaks aga läbi saama liigse paanikata ning lähtuma eelkõige faktilistest teadmistest. Kui teadmised puuduvad, tuleb need vajalike teadusuuringutega hankida. Kahjuks on nii mitmegi valdkonna strateegilisel planeerimisel see unustatud ning teadmiste puudumisel on asendatud need hüpoteeside ja suust-suhu levinud väidetega. Põlevkivi kasutamise juures on üks selline suust-suhu levinud kinnitamata hüpotees, et “põlevkivitööstus tekitab rohkem kahju kui kasu”. Tänaseks on see tõestamata väide jõudnud ka paberile. Riigikontroll esitas 2013. aasta sügisel Riigikogule raporti, mille üks järeldustest oli: “…põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata kõiki tekitatud keskkonnakahjusid…tekitatud keskkonnakahjude kõrvaldamiseks peab riik tulevikus tegema suuremaid väljaminekuid, kui saab keskkonnatasudena…”. Ehk sisuliselt seesama varem suuliselt levitatud jutt. Riigikontroll on oma aruandes viidanud järelduse allikana ühele konkreetsele uuringule, kus aga seda teemat tegelikult isegi ei käsitleta.

Säärane hüpoteeside tõe pähe esitamine on otseselt vastuolus WEC-Eesti tegevuse põhimõtetega: parandada Eesti energiapoliitika sisulist kvaliteeti ning tagada argumenteeritud ja faktidel põhinev diskussioon. See on ka põhjus, miks WEC-Eesti põlevkiviekspert Tarmo All koostas faktipõhise ülevaate Eestis tehtud põlevkivitööstuse negatiivsete mõjude ja tööstuse põhjustatud kahjude hindamise kohta. Raporti lühikokkuvõte on minu hinnangul järgmine: väide põlevkivitööstuse tekitatud ülisuurest rahalisest kahjust on järjekordne näide paanika külvamisest.

Eksperdi järeldused olid:

1. Riigikontrolli raportis avaldatud järeldus on tõestamata.
   
2. Teadaolevad faktid näitavad, et pigem on tulud olulisemalt suuremad kui kulud.
   
3. Selge ülesandepüstitusega uuringud on hädavajalikud, ilma uuringuteta on kvaliteetse põlevkivi ressursipoliitika ellu viimine tunduvalt raskendatud.

Kui Eesti tõesti soovib üle minna teadmiste-põhisele majandusele, siis tuleb lõpetada teadmatuse-põhiste seisukohtade levitamine ning lüngad teadmistes tuleb vajalike uuringutega täita.

Mihkel Härm
Peasekretär
WEC-Eesti