Energeetikakongress: Euroopa kliimapoliitika keskmeks peab saama majanduslik konkurentsivõime

Daegus, Lõuna-Koreas koguneb käesoleval nädalal üle 6000 eksperdi, et otsida XXII maailma energeetikakongressil lahendusi valdkonna kõige kriitilisematele probleemidele. Möödunud nädalavahetusel alanud kongress kannab pealkirjaga „Securing Tomorrow’s Energy Today“ (homse energiavarustuse kindlustamine juba täna). Kongressi avapäeval aset leidnud Euroopa riikide ümarlaual sõnastasid ettevõtete tippjuhid, teadlased ja poliitikud meie kontinendi peamised väljakutsed.

Daegu kongrssikeskus

Arutlusel olnud väljakutsed võib koondada ühte juhtmõttesse: Euroopa majanduse konkurentsivõime tuleb seada kliimapoliitika keskmesse, pidades sealjuures silmas nii varustuskindlust kui ka keskkonnamõjusid.

Konkurentsivõime tõstmisel on esmatähtis vähendada regulatsiooniriski – poliitikate heitlikkusest tulenevat ebakindlust. Eesmärkide puudumine tekitab ebakindlust ja takistab investeeringuid, eesmärkide liigne keerukus aga muudab nende saavutamise raskeks. WECi seisukoht on, et fookus peab olema pikaajalisel kindlusel ja regulatsiooniriski ei tohi tekitada.

Euroopa Liidu kliimaeesmärkide aspektist tähendab see, et kõige kiirema ja odavama lahenduse saavutamiseks peame lähtuma ühest eesmärgist, soovitud CO2 emissioonide tasemest. Mitme eesmärgi koosrakendamisel hakkavad erinevad eesmärgid üksteise täitmist takistama või siis muudavad lõpplahendused kallimaks. Heitmekaubanduse süsteemi kasutamine, mille abil vähendatakse heitmeid seal, kus see on kõige odavam, võimaldab saavutada eesmärki 90% väiksemate kuludega võrreldes taastuvenergia tootmise suurendamise eesmärgiga.

Teine samm Euroopa konkurentsivõime tõstmisel on üleilmsete lahendustest otsimine. Kuigi Euroopa Liidus on saavutatud üle ootuste efektiivne kliimapoliitika, siis ei ole võimalik Euroopa majanduse konkurentsivõime arvelt globaalseid kliimamuutusi lõpetada. Siinsed ettevõtted ei ole valmis Euroopasse investeerima kui kehtivad regulatsioonid tähendavad muu maailmaga võrreldes oluliselt kõrgemaid tootmiskulusid ning euroopa tarbijad ei ole nõus energia eest teistest oluliselt rohkem maksma.

Lahenduseks on globaalne regulatsioon ja lähenemine. Tänane karm reaalsus on, et aastaks 2050 maailma energiatarbimine kahekordistub. Säärane tarbimise kasv tähendab aga eelkõige fossiilsete kütuste nõudluse kasvu. WECi optimistlikumate prognooside kohaselt suudab taastuvenergeetika hoida ära fossiilsete kütuste kasutuse kasvu, ent halvemal juhul ka mitte sedagi. Kallis energia, kui see on kallis kõikjal, ei ole enam probleem, vaid hoopis lahendus. Vaesemate ühiskonnakihtide olukorra leevendamiseks saab kasutada erinevaid toetusmeetmeid. Tänasest oluliselt kallim energia annaks lootust, et suudetakse täita võetud eesmärgid energia tarbimise vähenemise osas.

Möödunud nädalavahetusel algas XXII maailma energeetikakongress pealkirjaga „Securing Tomorrow’s Energy Today“ (homse energiavarustuse kindlustamine juba täna). Maailma energeetikakongress toimub iga kolme aasta järel ning on suurim omataoline kohtumine maailmas. Kongressile on kogunenud üle 6000 delegaadi kokku 113 riigist, nende seas ka Eesti delegatsioon. Energeetikakongress kestab käesoleva nädala neljapäevani. Eelmine maailma energeetika kongress toimus 2010. aastal Montrealis.