Eesti energiapoliitika 2030+ keskmes on energia hind, julgeolek ja kliimaeesmärgid

13 november 2014

Maailma Energeetikanõukogu (WEC) ja Riigikogu majanduskomisjoni konverentsil “Uus Eesti energiapoliitika” arutleti Eesti järgmise 15 aasta energiapoliitika fookuste ja väljakutsete üle. Konverentsile kogunenud energiamajanduse arengukava 2030+ koostajad, valdkonna eksperdid ja riigikoguliikmed tõdesid, et energiamajanduse arengukaval on oluline roll Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel.

Põlevkivitööstuse keskkonnamõjude väljaselgitamine on vältimatu

27 august 2014

Looduskeskkonna heaolu eest seisvad ühendused saatsid majandus- ja taristuminister Urve Palole pöördumise, milles palusid Eesti riigil välja töötada plaan põlevkivitööstuse likvideerimiseks. Plaani hädavajalikkust püüti tõestada pooltõdedega.

Energiajulgeolek ei teki iseenesest

7 juuli 2014

Energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb liikmesriikidel aktiivselt tegutseda. Tuleb pingutada energiatõhususe suurendamisel, energiasõltuvuse vähendamisel ning energiaturgudel tarnijate mitmekesisuse tagamisel. Lisaks tuleb valmistuda erakorralisteks kriisideks, luues täiendavaid kütusereserve. Nendest teemadest on kahtlemata võtmeküsimus sisemaise energiatootmise suurendamine. Paratamatult esinevad turutõrked ning tarnehäired, nende vastu aitavad kogutud reservid, kuid täieliku kindluse ja s...

Teadlased: keskkonnatasud peavad põhinema reaalsetel kuludel

9 mai 2014

Viimastel kuudel on palju juttu olnud keskkonnatasudest. Ühe suurema keskkonnatasude maksja – põlevkivisektori välismõju ja selle rahalist ekvivalenti – väliskulu – soovib riik kasutada argumendina keskkonnamaksude määramisel põlevkivitööstusele. Väliskulude määramiseks on aga vajalik teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid reaalsetel kuludel ja keskkonnamõjudel.