Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Counil) missiooniks on

"edendada säästvat energiavarustust ja energiakasutust kõigi inimeste ülimaks hüvanguks"

Eesti Rahvuskomitee eesmärgiks on kõigi oma liikmete huvide esindamine Maailma Energeetikanõukogu töös ja olla katusorganisatsiooniks kõigile Eesti energeetikaalastele huvigruppidele.

Maailma Energeetika Nõukogu tegevuse kolm eesmärki

ehk kolm A-d energeetikas: ligipääsetavus, kättesaadavus ja vastuvõetavus 

Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) peab majanduskasvu koos siseriiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide reformiga oluliseks eeltingimuseks, et kõikidel, kaasa arvatud maailma kahel miljardil kõige vaesemal inimesel, oleks ligipääs tänastele energiavarudele, mis on inimkonna käsutuses.

Kui energeetika arengust saab kasu vaid osa inimesi või osa piirkondi maailmas ja ülejäänud jäetakse kõrvale, tekitab too ebavõrdsus poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust, mis võib ohustada maailmarahu ja sellest tulenevate varustuskatkestuste kaudu energia kättesaadavust. 

Energia kättesaadavus sõltub ligipääsetavusest ja on lisaks otseselt seotud energia vastuvõetavusega. Investeerijad, kelle eesmärgiks on saavutada energia ligipääsetavus ning kättesaadavus, peavad tegelema ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste küsimustega. 

  • Esimene “A” - ligipääsetavus (ingl. k. accessibility)

See tähendab töökindlate energiateenuste osutamist tänapäevasel kõrgtasemel nende tarbijatele jõukohase tasu eest. Ligipääsetavus eeldab nii vaesema elanikkonna vajaduste rahuldamist kui ka kasvavat orienteerumist turumajandusele. Parim viis tagamaks, et suurem hulk inimesi suudab osta kommertsenergiat vastavalt oma vajadustele, on kiirendada majanduse arengut ja taotleda sissetulekute õiglasemat jagunemist. See nõuab kasvavat orienteerumist turumajandusele koos objektiivsete ja õiglaste regulatsioonidega. 

Kõiki kulusid (kaasa arvatud sääraseid lisakulutusi nagu saaste vähendamine või jäätmekäitlus) kajastav energiatariif on vajalik selleks, et kindlustada piisaval määral investeeringuid ja soodustada tehnoloogiate väljaarendamist, mis oleksid võimalikult tõhusad ning keskkonnasõbralikud. 

Paraku ei pruugi too tariif olla paljudele taskukohane. Teisalt ei meelitaks tariif, kus elektrihind on subsideeritud nii madalaks, et sobib kõikidele, ligi piisaval hulgal investeeringuid ning hakkab pikemas perspektiivis töötama kõigi nende inimeste huvide vastu, kes vajavad kommertsenergiat ja vastavat töökõlblikku infrastruktuuri. 

Energia eest makstavas õiglases hinnas peavad kajastama nii muutuvkulud, hoolduskulud kui laiendamis- ja arengukulud. Teatud olukordades võib tekkida vajadus subsideerida ajutiselt mõnda tehnoloogiat või tarnimissüsteemi. Samas tuleb hoolt kanda, et seda laadi toetus ei moonutaks hinda või vähemalt hoiaks moonutused minimaalsed. 

  • Teine “A” - Kättesaadavus (ingl. k. availability)

Kättesaadavus hõlmab nii tarnitava energia kvaliteeti kui varustuskindlust. 21. sajandil on oluline, et energia ja eriti elektrienergia oleks pidevalt kättesaadav. Kui varustuse lühiajaliste katkestustega, mis on ette teada ja mõistetavad, võib tarbija teatud tingimustel leppida, siis elektri ootamatu kadumine suure arvu tarbijate juures läheb ühiskonnale kõvasti maksma ja seda asjaolu ei saa ignoreerida. Elektri tarbimine suureneb maailmas pidevalt. Samas kasvab ka iga aastaga kogu maailma sõltuvus infotehnoloogiast, mis nõuab varasemast veelgi suuremat varustuskindlust. 

Energia kättesaadavus eeldab seda, et energeetikaga seotud probleeme käsitletakse korraga mitmest küljest. Me peame arvestama iga riigi konkreetseid olusid ja samal ajal otsima võimalusi võtta kasutusele uusi energiaallikaid. Maailma Energeetika Nõukogu liikmete enamus on seisukohal, et järgmisel viiekümnel aastal vajame kõiki olemasolevaid energiaressursse ja ühegi tänapäeval tuntud energiaallika meelevaldne hülgamine ei ole kuidagi põhjendatud. 

  • Kolmas “A” - Vastuvõetavus (ingl. k. acceptability) 

Vastuvõetavuse puhul on määravad keskkonnakaitse eesmärgid ja avalikkuse üldine suhtumine. Kohalik saastamine kahjustab juba praegu miljardeid inimesi, seda eriti arenguriikides. Globaalne kliimamuutus on kujunemas probleemiks kogu maailmale. Seetõttu on arenguriigid otsekui pihtide vahel. 

Ühelt poolt pelgavad nad kulukate keskkonnainvesteeringute kurnavat mõju oma majandusele. Teiselt poolt aga tekitavad nendes tarbimisühiskonnaks muutuvates maades keerulisi probleeme olmejäätmete pidurdamatu kasv ja kohalik (eriti linnades) ning regionaalne saastatus (näiteks happevihmad kahjustamas viljapõlde ja metsi). 

Energeetikasektor on valdkond, kus mitmed uued ning juba kasutatavad tehnoloogiad on vähendanud saastemäärasid ja lubavad olukorra märgatavat paranemist ka tulevikus. Mõistagi tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid arendada, levitada, soodustada ja kogu maailmas kasutusele võtta. Seepärast on hädavajalik edendada lokaalset suutlikust, et kohalikud inimesed tuleksid ise toime keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamise ja nende töökorras hoidmisega. Energiaressursse tuleb toota ja kasutada viisil, mis kaitseb ja hoiab nii kohalikku kui ka globaalset keskkonda nüüd ja tulevikus. 

Need kolm eesmärki ehk kolm AAA-d – energia ligipääsetavus, kättesaadavus, vastuvõetavus – on põhitingimus, et kogu maailmas säiliks poliitiline stabiilsus, et 21. sajandil areneks energeetika tulemuslikult ja et meie maailmale tagataks jätkusuutlik tulevik.